Rubriigid
Kategooria

Minu teekond ENVTLis

Natuke rohkem kui 2 aastat tagasi ENVTLiga liitudes ei osanud ma oodata ega tahta mitte midagi rohkemat, kui seda, et saaksin hakata käima koolides oma lugu rääkimas. Tundsin, et minu süngetest kogemusest koolikiusamise, enesevigastamise ja depressiooniga võiks sündida midagi head; midagi, millest keegi saaks õppida oma lähedasi mõistma või tunneks end ära ja otsiks abi. 

Olles jaganud oma kogemusi mitte ainult koolides, vaid ka podcastis, Õpetajate Lehes, Arvamusfestivalil ning isegi Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise ümarlaua arutelul. Olen saanud kuulajatelt pidevat positiivset tagasisidet, et tänu minu julgusele olla aus ning avatud oma probleemide osas, on vaimset tervist ning probleemide olemasolu paremini mõistetud. Olen suutnud oma looga avada inimeste silmi ja südameid vaimse tervise probleemide peidetud külgedele ja mõttemustritele, mis mõjutavad nende all kannatajate elu igapäevaselt. Kuigi ennast võõraste ees nii haavatavasse olukorda panemine on ärevust tekitav, ei ole see minu jaoks raske, sest saan rääkida oma minevikust täie enesekindlusega ja tunda uhkust, et see ei ole enam minu olevik. Kuigi mind mõjutab kõik läbielatu tänase päevani ja vajan psühholoogi tuge enda edukaks hakkama saamiseks, ei tunne ma sellepärast häbi.

Oma loo jagamisega ei ole ma toonud positiivseid muutusi ka mitte ainult kuulajate ellu, vaid ka iseenda omasse. Rääkides oma lugu kümneid kordi suutsin luua oma minevikuga emotsionaalset distantsi. Tänu sellele tekkis võimalus näha uusi seoseid või perspektiive mineviku sees, mis on mul aidanud leida vastused paljudele varasemalt iseendale segadust tekitanud küsimustele. 

Aktiivne osavõtt ENVTLis on pakkunud mulle ka tohututes kogustes enesearendamise võimalusi väga erinevatel viisidel ja erinevate oskuste ja teadmiste alal. Olen saanud kaasa lüüa ja osaleda paljudel koolitustel, töötubadel, aruteludel ja koosolekutel, seminaridel, sh Erasmuse projektides, puutudes kokku ka väga palju mitteformaalse õppimisega. See on loonud mulle ülikooliväliselt väga mitmekesised teadmised erivaldkondadest. Tunnen, et tänu ENVTLile olen saanud ennast edukalt harida oma võimetele kohaselt.

ENVTLiga liitumisel ületas minu ootusi enim aga see ühtne ja kokkuhoidev liikmeskond, mille osaks ma sain. Kuigi mul puudub lähedane pere, olen aru saanud, et just ENVTList koos nende inimestega on saanud minu perekond. Ma olen jõudnud oma elus paika, kus olen ümbritsetud vaimset tervist väärtustavatest inimestest, kes on südamlikud, hoolivad ja toetavad ning tänu kellele ma olen õppimas taas uskuma inimeste headusesse. See on midagi, mida eelnevalt kirjeldatust väärtustan aga kõige rohkem.

Loo autor on Helen Voogla