Vaimse tervise probleemide ennetus
Kuigi alati ei saa ette näha näiteks negatiivseid elusündmusi või geneetilist eelsoodumust vaimse tervise häireteks, on siiski olemas niiöelda kolm igavat alustala, mida saame kõik jälgida. Nendeks on loomulikult uni, toitumine ning liikumine. Igavaks nimetatakse neid seetõttu, et neist rääkimine on igav, ent möödapääsmatult oluline!
Uni
Magamise ajal inimene puhkab ning tema kehafunktsioonid taastuvad. Une ajal vabanevad hormoonid, mis mängivad olulist rolli ka meie söögiisu reguleerimisel – näiteks kui oleme vähe maganud, tunneme vajadust energia saamiseks rohkem toitu tarbida. Korralik ööuni aitab samuti kaasa immuunsüsteemi paremale tööle – sedasi saab organism tõhusamalt haiguste vastu võidelda! Magamise ajal teeb aju mälus puhastustööd – st sorteerib välja olulise ning vabaneb ebaolulisest. Kui me ei maga piisavalt, siis aju ei ole suuteline töötlema päeva jooksul saadud uut informatsiooni, mistõttu on meil palju keerulisem tulevikus seda informatsiooni mäletada.
Noor täiskasvanu peaks magama 7-9 tundi ööpäeva jooksul, kuid iga inimese puhul võib nende unevajaduse norm kõikuda. Niisiis, kui sa magad 10 tundi ja tunned end pärast hästi, on sinu unevajadus 10 tundi ööpäevas.
Huvitav fakt: päevauinak ei tohiks olla pikem kui 25 minutit! Vastasel juhul nihkub öine unerütm paigast ära ning õhtul magama jäämine on raskendatud.
Toitumine
Lisaks magamisele on aju normaalseks talituseks vaja ka toitaineid. Vahel võime märgata, et pikka aega söömata olles hakkame ärrituma kergemini. Selleks, et sääraseid olukordi vältida, on oluline süüa regulaarselt ja kvaliteetselt. Ajutegevuseks on olulised toiduga saadavad süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud tagavad ajule energia ning määravad veresuhkru taseme. Kiiresti imenduvad süsivesikud (sh. kõiksugused magusad tooted) annavad küll energiat koheselt, ent ei täida kõhtu pikemaks ajaks, mistõttu peame üsna pea taas sööma. Valgud ja rasvad tagavad, et närviimpulsid saaksid ajus kiiresti edasi liikuda ning seeläbi soodustada närvivahetusainete ehk neurotransmittereid tootmist. Neurotransmitterid on need ained meie ajus, mis vastutavad meie meeleolu eest.
Liikumine
Liikumine – sarnaselt kvaliteetsele toitumisele – tagab meie kehas teatud hormoonide ja aju kemikaalide tootmise, mis vastutavad meeleolu eest. Samuti aitab liikumine kasvada ja areneda uuted ajurakkudel ning vähendab stressist tingitud kahjulikke muutusi ajus. Kui esineb probleeme unega, väsitab liikumine keha sageli niivõrd, et uni on kergem tulema. Korraliku une korral suudame ka päeval teha teha rohkem. See omakorda soodustab kaas ööune kiiremat tulekut.
Ühes päevas peaks liikuma vähemalt 30 minutit. Siiski ei pea see 30 minutit olema ainult intensiivne sportimine. Näiteks saab liikumist siduda oma igapäevategemistesse ka võimlemise, koristamise või pikema kodutee valimisega.
Oma “igavate” alustalade jälgimiseks on ENVTL teinud põneva flaieri; prindi välja ja asu täitma!