*valdavalt emale-isale, aga ka laiemalt ka kasuvanemale, vanavanemale, vanemale õele-vennale või mõnele teisele sugulasele või usaldusväärsele täiskasvanule
Samm 1: Mõtle läbi, mida soovid rääkida, harjuta läbi.
Samm 2: Leia sobilik aeg ja koht. Võid näiteks öelda: “Mul on vaja Sinuga ühest olulisest asjast rääkida – millal Sulle sobiks?”
Samm 3: Kirjelda seda, mida tunned ja vajad. Näiteks: “Ma tunnen ennast .. (kurvana, murelikuna, üksildasena, ärritununa, mul on väga raske keskenduda, ma olen halvasti maganud). Aita mul leida psühholoog/arst… Mulle on hästi oluline, et Sa mind ära kuulaksid ja prooviksid aru saada, mis minuga toimub….”
Samm 4: Tehke ühiselt plaan, kes mida järgmisena teeb ja millal. Näiteks: ema otsib psühholoogi ja mina proovin kasutada mõnda eneseabi nippi. Järgmine kord räägime edasi ülehomme.
Samm 5: Tehke mõlemad midagi mõnusat ja lõõgastavat.
Anna talle natukene aega mõttega kohanemiseks. Saada talle kogemuslugusid, kus noored räägivad oma kogemustest (leiad neid näiteks siit või siit). Räägi kellegi teise usaldusväärse täiskasvanuga. Kirjuta Peaasi.ee nõustajale.
Võib-olla on Su vanematel vaja lisainfot või aega olukorraga kohanemiseks. Kirjuta ise kas Peaasja või Lahendus.neti nõustajatele, aruta nendega olukorda. Uuri, kas Sinu koolis on psühholoog ja pöördu tema poole, et ta aitaks mõelda, kuidas vanematega rääkida. Tea, et Sul on ka endal õigus otsustada oma abivajaduse üle ning pöördu ise otse arsti poole.
Abi saab näiteks e-nõustamisest, koolipsühholoogilt, võid pöörduda ka perearsti poole. Abi otsimise kontakte leiad Lahendus.neti andmebaasist.
Peaasi.ee lehel on samm-sammuline juhis spetsialisti juurde pöördumiseks. Sealt leiad infot nii selle kohta, millal tasub spetsialistilt abi otsida, millise spetsialisti juurde minna ning kuidas seda täpsemalt teha. Võid seda jagada ka lähedasega, kellelt soovid küsida abi spetsialisti poole pöördumiseks – siis saab temagi end täpselt kurssi viia.